Uus-Meremaa.

See kauge ja imeilus riik.

Austraalia Working Holiday esimene aasta sai oktoobri keskel läbi. Sõitsin vahepeatuseks 20-ks päevaks Balile, kus natuke vaatasin ringi ja suure osa ajast tegin eeltööd Uus-Meremaa jaoks. Taaskord seisis ees mõneks ajaks uude riiki kolimine ja vaatamata sellele, et olen seda varasemalt mitu korda teinud, närv tuli ikkagi sisse. Planeerimine-asjaajamine on aeganõudev ja võib kohati olla üsna stressirohke, aga samaaegselt on see ka põnev ning tegelikult lahutamatu osa kogu lõbust. Eriti hea tunne on siis, kui elulised asjad on paigas ning saab lihtsalt puhata ja seigelda.

Ettevalmistusest

Esimese sihtkoha valisin välja juba umbes 4 kuud enne lendu ja see tuli üsna kergelt. Tahtsin kindlasti Lõunasaarele, sest see pidavat ilusam olema. Mind ei huvitanud suurlinna tööloomaks elama minek, isegi kui seal odavam elu ja kõrgem palk on. Mind ei huvitanud ka igav marjakorjamine kuskil üksildases maakohas. Aussis peamiselt farmides/tehastes töötasingi, mis oli loomulikult asendamatu kogemus, aga tahtsin sellele kõigele vaheldust, vähemalt 3-4 esimeseks kuuks. Otsisin mingit ilusat linnakest, mille läheduses saaks palju aktiivselt puhata ja ägedaid asju teha. Jooksufännina hakkasin juuli alguses vaatama, mis suuremaid maratone siin riigis tulemas on. Leidsin Queenstown International Marathon´i, 18.nov 2017. Linn tekitas õige tunde ja ajastus sobis ideaalselt. Täiesti spontaanse otsusega oligi mul maratonile registreeritud ja esimene elukohalinn otsustatud.

  • Uus-Meremaa Working Holiday viisat taotlesin märtsi lõpus ja peale röntgeni tegemist sain kätte 5ndal aprillil. NZ annab eestlastele vaid 100 Working Holiday viisat aastas ning selle väljastamise hetkest on aktiveerimiseks aega 1 aasta.
  • Lennupiletid leidsin momondo.com lehelt ja lendasin Qantas Airlines´iga: Denpasar (Bali) – Sydney – Queenstown. Hinnaks 504,35 aud. Sihtkohta jõudsin 7. nov.
  • Reisikindlustust pikendasin IF-is. Kuna viibisin parasjagu välismaal, siis tuli uue kindlustuse sõlmimiseks kindlustusandjaga eraldi kokku leppida ja poliisile tehti vastav märge. Hind üheks aastaks 237,72 eur, kehtivuspiirkond: Kogu maailm, va USA ja Kanada. Kui jääks kauemaks, uuriks kindlasti kohalikke tervisekindlustusi. Uus-Meremaal kehtib kõigile ACC (Accident Compensation Corporation) no-fault õnnetusjuhtumikindlustus. Lühidalt tähendab see seda, et riik katab olenemata süüst õnnetusjuhtumiga seotud ravikulud nii alalistele elanikele kui ajutiselt riiki külastavatele inimestele.
  • Basic Infokogumine. Väga palju kasulikku infot ja suunamist leiab nt Eestlased Uus-Meremaal grupist ja blogidest. Lisasin end Facebookis erinevatesse Queenstowni gruppidesse, kus kulutasin tunde ja päevi uurides majutuse ja kasutatud autode kohta nii enne tulekut kui ka kohale jõudes. Queenstown on populaarne päkkerite ja turistide sihtkoht, mis muudab korraliku kodu ja auto leidmise keerulisemaks. Vaatasin trademe.co.nz ja nzflatmates.co.nz lehti, aga mulle isiklikult tundus, et Queenstowni jaoks on FB´s laiem valik.
  • Esimene peatumispaik. hostelworld.com lehelt leidsin Adventure Q2 Hostel´i, mis on väga kõrge reitingu ja sealjuures siinset hinnataset arvestades kalliduselt talutav. Broneerisin majutuse esimeseks nädalaks. Paljudes Queenstowni hostelites on piirang, et üle 10 päeva korraga peatuda ei saa. See on selleks, et päkkerid hostelites pikemalt elama ei hakkaks ja niisama läbireisijatele kohti vabana hoida. Hostelite puhul on valikut igale maitsele, aga tipphooaegadel tuleb paremad aegsasti ette broneerida, sest need täituvad ruttu.
  • Milline peaks välja nägema Uus-Meremaa CV ja kaaskiri? CV ja kaaskirja vormi tasub enne Uus-Meremaale maandumist ära teha, et kohale jõudes ei peaks selle peale aega raiskama. Korralikult vormistatud ja läbimõeldud sisuga paberid tulevad kindlasti kasuks. Siingi nägin kõrvalt, kuidas kehvemad sisuliselt otse prügikasti lennutatakse. Mõlema koostamiseks kasutasin SEEK.co.nz ja careers.govt.nz abi ning loodud sai mitu natuke erineva sisuga CV-d, erinevate töökohtade jaoks.
IMG_0671

Lennuk on maandunud ja uued seiklused ootamas 🙂

Kohale jõudes…

  • Milline telefonikaart osta? Valik on lai. Spark 29 Prepaid, Skinny Shares, Skinny Prepaid, Skinny Direct, 2 Degrees… otsustasin Skinny Direct´i kasuks – iga kuu läheb kaardilt maha 35 nzd (praeguse kursi järgi 20,85 eur), mis annab piiramatu kõneaja ja sõnumid nii Uus-Meremaa siseselt kui ka Austraaliasse ning 4GB rollover netti, mis on olnud rohkem kui piisav, sest nii kodus kui linnas on wifi. Skinny Direct´i saab hetkel tellida vaid online´s (skinnydirect.co.nz) ning sim-kaart jõuab kohale 3-4 päevaga. Algul sidusin selle Aussi pangakaardiga ja kui Uus-Meremaa oma oli käes, siis muutsin ümber. Ilmselt saaks ka mõne soodsama plaaniga hakkama, aga lihtsalt algul ei kujutanud ette, kui palju mul tegelikult vaja läheb. Igatahes on Skinny Direct muretu ja suhteliselt hea leviga.
  • Kuhu panka konto avada ja mida selleks vaja läheb? Kuna Queenstownis on massiliselt  Working Holiday´ga inimesi, kes uut pangakontot avada soovivad, siis ei saanudki seda koheselt teha, vaid pidi end taotlemiseks järjekorda panema. Saabumisele järgneval päeval käisin kolmes pangas ja lõpuks avasin konto seal, kus seda kõige varem teha sai. Õnneks on linn nii väike ja kompaktne, et kõigi kontorid asuvad põhimõtteliselt kõrvuti. Kiwibank andis aja 8 ja ANZ 13 päeva pärast. ASB ütles, et saab kasvõi kohe kui mul on töökoht juba olemas ja dokument, mis seda tõestab. BNZ on ka variant, aga miskipärast ei uurinud sealt. Pangad tahavad näha passi, viisat ja elukoha tõestust, mille saab nt hostelist või landlord´ilt, kelle juures tuba üüritakse. Kiwibank´i konto avades pidi sinna koheselt 50 nzd peale panema. Kontoavamis- ega kaarditasusid neil ei ole. Pangakaart saadeti kodusele aadressile umbes nädal aega hiljem, senikaua sai kasutada ajutist kaarti. ANZ palus konto avamiseks kohtumisele kaasa võtta lisaks kõigele muule ka teise riigi panga poolt väljastatud dokumendi, mis tõestaks minu välismaa aadressi ja pangakonto olemasolu.
  • Kuidas saada kohalik maksunumber? NZ maksunumbrit e IRD´d (Inland Revenue Department) saab taotleda siis kui kohalik pangakonto on olemas. Kiwibank teeb selle väga lihtsaks ja kontot avades panevad nad ise vajalikd dokumendid teele. Mõned saavad numbri kätte kiiremini, minul läks mõni nädal. Mõjutab see vaid nii palju, et enne ei tasu tööandjal lasta palka üle kanda kui maksunumber on olemas, sest vastasel juhul läheb 17.5% asemel maksudeks hoopis 33%.
  • Kohalik juhiluba? Pole vaja, sest esimesed 12 kuud tohib sõita välismaa lubadega.

Tööotsingud

Otsisin vahelduseks restorani-baaritööd. Kohalejõudes linnaga tutvudes ja ringi jalutades vaatasin sellise pilguga ringi, et kus mulle võibolla meeldiks oma Queenstowni perioodil töötada. Kui mõni koht tundus tore, siis enne kandideerimist vaatasin igaks juhuks netist tagasisidet. Muidugi tasub arvestada, et olemas on väga kriitilisi ja ebameeldivaid kliente ning lool on alati mitu poolt, aga mingi üldise mulje koha õhkkonnast ikka saab.

Saatsin CV koos kaaskirjaga 5-de kohta. Ühest helistati kohe tagasi ja kutsuti paari päeva pärast proovipäevale. Kahte kohta sain järgnevaks nädalaks vestlusele, ühest ei vastatud ning viimasest , Queenstown´i top fancy restost võeti ühendust, aga öeldi, et kahjuks on 3 kuud nende jaoks liiga lühike aeg. Nimelt lubab eestlaste WH viisa töötada max 3 kuud ühe tööandja juures. See ei ole midagi, mida kohe kandideerides mainin, vaid tuleb edasise suhtluse käigus välja. Queenstown on eri riikidest pärid päkkereid täis, tööandjad teavad, et osadel on piirangud peal ning küsivad otse. Ühte populaarsesse baari viisin CV ka kohapeale, aga kuna neil parajasti polnud kedagi vaja, sain kõne ja tööpakkumise alles paari nädala pärast.

Ühesõnaga, ma ütleks, et Queenstown´is on hospitality valdkonnas töö leidmine väga lihtne, aga mul on ka pikaajaline kogemus ja nagu ma varem mainisin, siis tasub vormistada korralik CV ja kaaskiri. Lisaks oli kiire suvehooaeg algamas ning selleks ajaks otsiti rohkelt uut tööjõudu.

Aga ega ei teadnudki, mida võtta, mida jätta. Pea oli laiali otsas ning ilmselt mõtlesin kõigega korralikult üle. Lisaks töökohale, tuli vaadata ka, kuhu elama saab ja mis auto endale osta. Lisaks igasugu muud pisitoimetamised. Kohati on päris keeruline leida seda tasakaalu “sisetunde ja mida ma tegelikult tahan” ning “mis oleks r a t s i o n a a l s e m” vahel. Eriti kui nii palju otsuseid tuleb korraga langetada. The way I see it, valik oli üsna oluline, sest töökoht määras suuresti, millise kogemuse ma siit Queenstownist saan. Kus ma veetsin edaspidi märkimisväärse osa oma ajast ja millised inimesed mind ümbritsesid.

Probleem oli selles, et resto, mis mulle kõige rohkem meeldis, on enamjaolt avatud vaid õhtuti ja pakkus ainult 20-30 h nädalas. Peale proovipäeva oli mulle selge, et see on chill ja äge koht ning seal töötades saab mul lõbus olema. Aga nii vähe tunde. Kui võtta vastu, kas siis otsida endale lisatöö? Või siis yolotada niisama ja vaadata, mida tarka oma tohutu vaba ajaga peale hakata. Juhataja ütles, et mõtleksin rahulikult ja annaksin paari päeva pärast teada.

Vahepeal käisin teises kohas vestlusel. Proovipäevi nad ei tee ja pakuti täiskohaga tööd, 40-50h nädalas. Lisaks veidi kõrgem tunnipalk. Öeldi, et kui mulle seal meeldib ja mina neile ka, siis 3 kuu pärast saab sponsorviisale üle minna. Kõlab nagu suurepärane pakkumine? Jube pressure pandi peale, et kohe otsustaksin ja töö vastu võtaksin. Mõtlemisaega väga anda ei tahtnud, kuid sain nii palju venitada, et pidin sama õhtu kella 5-ks teada andma. Ja juba ta helistaski. Mingis suures meeltesegaduses ütlesin “jah” ning juba ootaski juhataja mind tagasi, et kohe tööriided ja leping üle anda, mille järgmiseks päevaks pidin allkirjastama. Miski kogu selle asja juures jubedalt häiris. Võibolla oli see tema pealetükkivus, müügimehelik suhtlusviis ja arvamus, et teab täpselt, mis on mulle parim ja mida otsustama pean? Ka atmosfäär selles kohas oli hoopis teine. Igatahes, sellega läks nii, et järgmisel päeval helistasin talle ja ütlesin, et mõtlesin ümber. Südames kergendus.

Kolmas, pagarikoht, tundus siiski natuke igavavõitu… seal päev otsa inimestele pirukaid ulatada ja kohvi piima vahustada. Lisaks ka öövahetused. Aga samas, täiskohatunnid.

Jäin restorani, mis mulle ikkagi kõige rohkem meeldis. Kui nädala pärast veel ühte populaarsesse baari täiskoha pakkumise sain ja sellele ära ütlesin, mõtlesin küll, et kas ma olen loll või milles on asi… miks ma nii teen 😀 ei taha ju ainult elamiskulusid tasa teenida. Läks aga hoopis nii, et paar päeva hiljem lahkus töölt ootamatult üks inimene ning seetõttu sain lisaülesandeid ja edaspidi oma täiskohatunnid kokku, rohkemgi veel. Kuu aega peale alustamist sain ameti- ja palgakõrgendust, olles ettekandja-baaridaami kõrval ka juhataja abi.

Nüüdseks on 3 kuud täis. Töötasin restoranis, kus mul oli tore ja mis pakkus arenguvõimalusi. Nii omanikud kui juhataja suutsid luua meeldiva töökeskkonna ning kui ma kunagi peaksin kuskil boss olema 😀 siis ma kindlasti meenutan neid oma eeskujuna. Kollektiiv oli väga multikultuurne – šotlased, inglased, prantslased, mehhiklased, argentiinlane, sakslased, hollandlane, jaapanlane. Klientuur veelgi kirjum.

IMG_1892

Just a normal day at work

IMG_1899IMG_1903

Kodud 1, 2, 3, 4 => Jackpot!

Mida otsisin? Mõnusat kodu, kus saaksin rahulikult puhata ja omaette olla. Seda enam, et töökoht sai selline, kus pidi megapalju inimestega suhtlema. Kes klienditeeninduses töötanud on, teate ju küll… I want to be nice but then people happen.

Queenstowni saabudes ööbisin Adventure Q2 Hostelis ja leidsin facebookist 2 nädalaks korteri. Tüdrukud läksid reisima ja üürisid oma toa selleks ajaks välja. Hostel oli makstud nädalaks, aga kui 48h enne teada anda, siis saab kasutamata päevade eest raha tagasi. Viiendal päeval kolisingi ühe saksa tüdrukuga kokku. Korter oli korralik ja super hea asukohaga – Robins Road´il. Paraku oli see vaid ajutine lahendus ning andis põhimõtteliselt ajapikendust pikemaajalise kodu leidmiseks.

Üürihinnad on Queenstownis kõrged ja et vähem maksta, jagatakse tube. Mõni on ikka päris urgas 😀 Aeg tiksus ja olin juba lootust kaotamas.

Minuga võttis ühendust üks eestlasest sõber, kellega kunagi Portugalis noortevahetusel tutvusin. Tuli välja, et ta elas juuni kuust alates Queenstownis ning trippis parajasti ringi. Olin väga üllatunud, et ta Uus-Meremaal oli, sest arvasin, et ta on Kanadas, kuna sai seal residendi viisa. Ta nägi mind Queenstowni FB gruppidesse liitumas ja osadele kuulutustele “pm” kirjutamas. Ütles, et saab vist majutusega aidata ja pakkus tuba ilusas uues majas, kus elab vanem naisterahvas ja 2 koera. Kuna kodu asus 13,5 km kaugusel linnast, jätsin selle tagavaraplaaniks. Autot mul veel ei olnud ja igapäevaselt 2 bussiga linna ja tagasi sõita, töölt alati varem ära küsida, et viimasele bussile jõuda… ei olnud üldse ahvatlev.

Peale kahte nädalat kolisin ühte pisikesse ridaelamukorterisse, kus jagasin tuba peruu kutiga ning kõrvaltoas elas 2 brasiillast. Olin küll vahepeal auto saanud, aga proovisin veel õnne kesklinnaga. Kodu asus vaid 7 min jalutuskäigu kaugusel töökohast. Sissekolimise päeval oli neil seal grillipidu, purjus päkkerid voorisid sisse-välja. Mu toal seina ega ust ei olnud, vaid kardin, mida köögi ja toa vahele tõmmata. Hingasin sügavalt sisse, mõtlesin, et seedin olukorda ja läksin tööle. Hilisõhtul peale tööd koju jõudes oli tümps veel põhjas. Magamamineku asemel läksin paariks tunniks järve äärde, kus mittesuitsetajana võtsin vastu ka ühe võõra meesterahva pakutud sigareti 😀 Magada suurt ei saanud, und ei tulnud. Lisaks sellele, et toakaaslane norskas, kostus seintest läbi kõik, mis toimus väljas, kõrvaltoas, üleval korrusel.

Järgmisel hommikul ütlesin toakaaslasele, et sorry, te olete küll väga toredad, aga ma ei saa siia jääda 😀 õnneks ta sai aru ja mingit probleemi sellest ei tekitanud. Päkkerite järjekord, kes kohe tahtsid sisse kolida, oli põhimõtteliselt ukse taga. Bond´i sain tagasi ja paari päeva pärast kolisin linnast välja.

Kohe kui oma uut kodu nägin siis teadsin –  see ongi See!

Sõber oli just oma tripilt tagasi jõudnud, ootas mind maitsva hommikusöögiga ning saime ühe päeva catch-uppida kuni ta järgmisel päeval Jaapani poole ajama pani. Tema lugu on minu meelest väga inspireeriv. Peaaegu 7 aastat tagasi peale Portugali läks ta paariks kuuks Kanadasse noortelaagrisse kasvatajaks, Working Holiday viisaga. Seejärel Inglismaale õppima, aga tundis, et see pole ikka üldse see, mida ta teha tahab. Oma viimase raha eest ostis ta lennupiletid tagasi Kanadasse. Kohale jõudes oli variant, kas otsida suvaline töökoht suurlinnas ja jääda raha teenima või riskida ning minna kohe oma unistust taga ajama, milleks oli saada lumelaua instruktoriks. Valis viimase. Sõitis mägedesse ja otsis suusakeskust, mis ta välja õpetaks ja tööd annaks. Ööbis kodutute varjupaigas. Leidiski suusakuurordi, mis ta oma hoole alla võttis ning hiljem sai ta Kanada tööviisa ja residentsuse. Uus-Meremaale tuli ta skilled viisaga töötades Queenstown The Remarkables suusakeskuses. Seekord on töö ja seiklushimu viinud ta Jaapanisse. #followyourdreams

Koduga mul ikka tohutult vedas. Nii paljud päkkerid ei leiagi normaalset elamist ja lahkuvad seetõttu linnast. Mõni vahetab iga 10 päeva tagant hostelit. Paljud töötavad majutuse eest ja saavad tänu sellele hostelis elada 5-6 inimese toas mitu kuud. Majutuse eest tasuvad nad sellega, et töötavad seal samas 16-20 h nädalas. Facebookis kodu otsides on konkurents äärmiselt tihe.

Queenstownis tööpuudust ei ole, aga korraliku ja sealjuures soodsa kodu leidmine on ikka paras peavalu.

Esimene peatumispaik, Adventure AQ Hostel:

IMG_0674

6-inimese tuba Adventure Q2 Hostelis

IMG_0676

IMG_0673

Mõnus pesa ülipehme voodiga

Kodu kaheks nädalaks kesklinnas, Robins Road´il:

IMG_0829IMG_0831

IMG_0835

Minu ja sakslanna tuba

IMG_0882

Toakaaslase moraalne tugi töökoha valimisel 🙂

Vahepeatus:IMG_1046

IMG_1047

muidu täitsa OK, aga natuke lärmakas ja vähe privaatsust.

KODU:

IMG_1072IMG_1076

IMG_1486

Little buddy

IMG_1102

Rahulikud hommikud

IMG_1908.JPG

#koduaiaploomid

Nädal aega elasin karavanis, sest prouale tulid lapsed ja lapselapsed külla. Süüa, pesta ja olla sain ikka majas, aga lihtsalt tuba oli nüüd õues.

IMG_1413

IMG_1417

Minu mõnus karavanituba

Väike vapper honda

Mida otsisin? Soodsat ja vastupidavat kasutatud autot.

Vaatasin trademe.co.nz ja facebooki lehti. Käisin paari masinat vaatamas ja proovisõitu tegemas. Ühel tundus olevat õlileke ja teise puhul ei tekitanud oma mitut autot müüvad tüübid usaldust. Austraalias läbielatu on mind parajalt ettevaatlikuks teinud.

Rääkisin tööjuures oma autootsingutest ja üks kokkadest mainis, et tema sõber müüb oma vana autot kuna ostis just suurema. Pidavat olema hea ja usaldusväärne noormees. Uuris täpsemalt järgi ja edastas kontakti. Saime kokku, käisin sõitmas ja kui muidu plaanisin enne ostu autot mehaanikule näidata, siis antud juhul ei pidanud seda vajalikuks. Kõik tundus legit ja lõime käed. Honda Accord 1997. Hinnaks 1100 nzd ja kilometraaž ostuhetkel vägev 408 000.

Ostu-müügi vormistasime postkontoris ja see maksis umbes 9 doltsi. Uus-Meremaal peab autol olema rego ja WoF (Warrant of Fitness). Rego kestis jaanuari alguseni ja pikendasin seda NZ Transport Agency lehel 4 kuu võrra, makstes 42,16 nzd. Koju saadeti uus kleeps, mis tuli auto aknale panna. WoF kehtib aprilli keskpaigani. See tähendab põhimõtteliselt seda, et auto on sõidukõlbulik ja teedel ohutu. Enne uue Warrant of Fitness taotlemist tasuks autole full service teha.

Kolmanda osapoole kindlustuse sõlmisin AA Insurance´s aastaks. Hinnaks 135,85 nzd. Selle saab varem tühistada ning kasutamata aja eest kantakse raha kontole tagasi. Lisaks hankisin AA Membership kaardi, mis maksis 80 nzd. Mida see annab? Kõige olulisem – juhul kui ma autoga kuhugi tee peale jään, siis tuleb AA Roadservice Team mulle appi. Vahet pole, kas olen enda autoga või kaasreisijana kellegi teise autos. 6 väljakutset aastas on tasuta, loodetavasti ei lähe mul seda teenust nii palju vaja 😀 Lisaks soodsam bensiin ja car service, tasuta 2×16 punktilist Safety Check´i aastas ja põhjalik silmakontroll Specsavers´is, mis muidu maksaks 60 nzd. Kuna uusi prille oli vaja, siis kulus see igati ära. Win.

Seni on mu honda accord olnud väga tubli, praeguseks kilometraaž rohkem kui 411 500.

Queenstowni transpordist veel nii palju, et linnaliikluse vähendamiseks on käima pandud flat rate 2 dollari bussid, ümberistudes juurde maksma ei pea. Et teenust kasutada tuleb soetada GoCard ning sinna raha peale laadida. Uberi asemel on Takeme.

IMG_1027

My new travel companion. Honda Accord 1997

IMG_1034

Küljepeegel vajab vist uut teipi

IMG_1963

Ei tea, kes selle kollase joone mu auto alla tõmbas, aga siit sain oma elu esimese parkimistrahvi, 60 nzd.

IMG_1758

🙂

Muu elu ja avastamisrõõm

Kui kodu, töö ja auto olid olemas, sai vähe kergemalt hingata.

Kuna restoran on avatud enamjaolt vaid õhtuti, siis oli pool päeva alati vaba. Seda oli piisavalt, et jõuaks trennis käia ja muudki toimetada. Liitusin Franktonis asuva Alpine Health & Fitness keskusega, kus on korralik ja suur jõusaal ning toimuvad rühmatreeningud.

Aeg-ajalt sai väljas käidud ja enne tööd mõnes toredas kohas ujumas. Vabadel päevadel avastasin ümbrust ja käisin erinevatel matkadel. Queenstown on elav ja äge linn, kus tasub mõnda aega peatuda ning selle ümbruses on meeletult palju, mida näha ja teha. Suveilm on väga muutlik, vahepeal on palav ja siis jälle jahe, mäetipud lumiseks tuisanud. Inimesed on sõbralikud, avatud ja abivalmid. Suurlinnades on lood natuke teisiti, aga vähemalt siin piirkonnas on märkimisväärselt ohutu. Autode ja kodude uksed on tihtipeale lukustamata ja ei ole üldse võimatu, et kaotatud asjad leiavad nt FB gruppide kaudu tagasitee omanikuni. Metsades ja rohu sees mütates ei pea muretsema madude, mürgiste ämblike ega kiskjate pärast. Radadel kohtab hoopis lambaid, kitsi, parte, jänkusid ja siile.

Uus-Meremaal poest alkoholi ostes peab arvestama, et isikut tõendava dokumendina aktsepteeritakse vaid passi, Hospitality NZ 18+ kaarti või NZ juhiluba. Tahtes pudel veini osta, jäin esimesel korral pika ninaga, sest Austraalia NSW Photo Card ja Eesti juhiluba ei sobi. Kangekaelselt olen vältinud oma kõige olulisema reisidokumendi “igaks juhuks” kaasas kandmist.

Üldiselt aga, aitab pikast jutust ja annan parem siinset edasi oma m i l j o n i pildiga 🙂

IMG_E0748 (2)

Stunning view from Queenstown Hill. Lihtne ja ilus 2-3 h jalutuskäik

IMG_0740IMG_0772

IMG_0808

Basket of Dreams, Caroline Robinson´i valmistatud terasest skulptuur milleeniumi tähistamiseks. Queenstown Hill

Jooksuraja vaated, The Queenstown Trail:

IMG_0726

Trenn oli algul ilusate vaadete poolt tõsiselt häiritud, koguaeg ainult imetleks ja pildistaks. Õnneks sai see etapp varsti läbitud ja nüüd saab jooksmaminnes kaamera ilusti koju jätta.

IMG_0735IMG_0731.JPGIMG_0728IMG_0690IMG_0844IMG_0852

IMG_0856

Queenstown Gardens

IMG_1889

IMG_0714

Midagi discisõpradele. Queenstownis on hetkel 2 disc golfi väljakut. Queenstown Gardens Disc Golf Course…

IMG_1913.JPG

ja Tucker Beach Disc Golf Course. Minu tase on endiselt olematu, aga lihtsalt oli tore loopida

IMG_1180

Lake Wakatipu, mille kaldal asub Queenstown, on Uus-Meremaa suuruselt kolmas ja 84 km-ga pikim järv

IMG_0910

Ben Lomond Track, tipp läheneb

IMG_0916.JPG

IMG_0926

#lumepall @ Ben Lomond

IMG_0959

Ben Lomond Summit, olenevalt tempost, edasi-tagasi 6-8 h. Mul oli vähe kiire, seega julgen öelda, et jõuab ka alla 5 h

IMG_1012

Jooksjate bussijärjekord stardikohta sõitmiseks

IMG_1014 (2).JPG

Queenstown International Marathon, 18. Nov 2017. Jalad olid küll 3 päeva varem tehtud mäetrekist kivikõvad ja valusad, aga mingi valemiga sain neid ikkagi liigutatud ja jooksu nautida 🙂

IMG_1127

Lake Hayes Circuit, edaspidine jooksurada peale linnast välja kolimist, rada ületamas rohked jänkud ja siilid

IMG_1126

Lake Hayes

IMG_1129

IMG_1198

Roys Peak, Wanaka. 5-6 h Track

IMG_1220

Jaw-dropping views…

IMG_1230

Scott Creek Track, Glenorchy, 5-7 h. Rada on järsk ja halvasti märgistatud, vihmase ilmaga ka ohtlik. Kui poleks läinud kohalikuga, kes on rada varem läbinud, oleksin kindlasti ära eksinud. Matk oli super! 🙂

IMG_1246

Pilt on tehtud vaadates ülesmäge. Suure vihmaga pidi siit üleminek ohtlik olema

IMG_1239

Beech forest – Lõunapöögipuu mets, üks kahest peamisest põlismetsa tüübist Uus-Meremaal. Igihaljad, laialehelised puud, mis kasvad tavaliselt vaid künklikul või mägisel maastikul. Teine, conifer-broadleaf forest kasvab madalamatel kõrgustel.

IMG_1268

Scott Creek Track basin

IMG_1283

IMG_1276

Scott Creek Track, Glenorchy

IMG_1282

Lake Sylvan Track, väga lihtne rada tasasel maastikul, 1-1,5 h. Mount Aspiring National Park. Scott Creek Track´ist jäi väheks ning tuli kohe teine avastusretk otsa teha

Jõulud ja aastavahetuse olin tööl, aga siin elades mujal poleks tahtnudki olla…IMG_1962

IMG_1304

Big Purple from Secret Santa

IMG_1325 (2)

Cookie Muncher :O

IMG_1422

Bob´s Cove Track´i üks ujumiskohtadest. See imeline laht asub Queenstownist 14 km kaugusel. Väidetavalt näeb siin kõige paremini, kuidas Lake Wakatipu veetase müstiliselt umbes iga 27 min tagant 20 cm võrra tõuseb ja langeb

IMG_1521

Mt Crichton Loop Track, 2-4 h. Lühike, kuid mitmekülgne rada, mille alguspunt on Queenstownist 12 km kaugusel

IMG_1469

Salajane ujumiskoht Mt Crichton Loop Track´ilt kõrvalepõigates. Vesi on külm, aga niiii heaa

IMG_1538

Moke Lake, Queenstownist 14 km kaugusel

IMG_1540

Moke järve ääres on (lisaks partidele) ka hinnatud telkimisala

IMG_1558

:O

IMG_1577

Seni kõige mõnusam koht, kus ujuda. Eriti nauditavaks tegi selle värskendavasse vette hüppamise asjaolu, et Queenstownis oli kuumalaine. Gibbston

IMG_1580

IMG_1614

Teel Queenstownist Milford Sound´i poole

IMG_1589 (2)

IMG_1594

Mirror Lakes, Milford Road, Fiordland

IMG_1595

Earl Mountains, Mirror Lakes

IMG_1622

Veel mägesid 🙂

IMG_1635

Milford Sound, Fiordland. Uus-Meremaa kuulsaim turismisihtkoht.

IMG_1630

Bowen Falls, Milford Sound

IMG_1724

IMG_1699

Milford Sound´i kruiisil näeb hülgeid ja delfiine

IMG_1716 (2)

Stirling Falls, Milford Sound

IMG_E1639

IMG_1732

IMG_1671

Two of the Four Sisters Falls, Milford Sound

IMG_1774

Jäi ellu

IMG_1881

Lake Rere Loop Track, Greenstone. Täiesti super rada! 4-6h, alguskoht Queenstownist ligi 82 km kaugusel

IMG_1788

IMG_1879

Võlumetsas

IMG_1814

IMG_1878IMG_1809

IMG_1856

Lake Rere, Greenstone

IMG_1882IMG_1838IMG_1866

IMG_1880

Elfin Bay, Lake Rere Loop Track, Greenstone

IMG_1941.JPG

Benjihüpe oli minu jaoks üks NZ must do. Queenstownis on valida kolme erineva bungy vahel: 1) Kawarau Bridge Bungy 43 m, the site of the world’s first bridge bungy. 2) Nevis Bungy 134 m, Uus-Meremaa kõige kõrgem benjihüpe 3) 47 m Ledge Bungy, Queenstowni kohal.

IMG_1946

Kui juba, siis juba. Nevis Bungy 134 m. Tõeliselt äge elamus ja soovitan soojalt 🙂 videot hüppest saab näha SIIT

IMG_1998

Earnslaw Burn Track, Glenorchy, 8-12 h. Jalad kuivaks ei jäänud ja mäsa panemisest ei pääsenud, kuid vaieldamatult väärt matk 🙂 Jõuab päevaga, aga tundus, et palju mõnusam oleks sihtkohas ühe öö telkida

IMG_2005 (2)

tiny hikers

IMG_2052

Earnslaw Burn glacier :O one of the sites in The Hobbit: An Unexpected Journey

IMG_2092

IMG_1984

Rajatakistusi…

IMG_2083

porist puhtaks

Mis edasi?

Olen Queenstownis elanud 3,5 kuud ja aeg on liikuda edasi.

Peale viimast tööpäeva jäin nädalaks siiakanti, et aeg maha võtta, veel ringi vaadata ning pisut edasist planeerida. Idee järgi ootab ees väike roadtrip ja hiljemalt 4ndaks märtsiks püüan jõuda Blenheimi, Lõunasaare põhjaossa, kus mind on ootamas uus kodu ja uus töö.

 

Tänan lugemast ja suured kallid lähedastele! 🙂

Sandra

Turn Your Dreams into Action

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: